Angerjas

Anguilla anguilla

Angerjas
Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book
Ära osta! Angerjas on globaalselt ohustatud liik ning igasugune inimmõju temale tuleb peatada,   sõltumata püügipiirkonnast või –meetodist.

Kasvatusest pärinev angerjas ei ole kestlik kuna ta on loodusest kinni püütud noorangerjas. 

Angerja puhul on meie teadmised ikka veel piiratud. Kõik Euroopa angerjad koevad Sargasso meres ja kuuluvad ühte ja samasse populatsiooni. Pärast kudemist triivivad vastsed Euroopa suunas. Umbes kolme aasta vanuselt, klaasangerja staadiumis, jõuavad nad Euroopa vetesse ja liiguvad jõesuudmetesse. Osa jääb rannikumere lähistele ja osa liigub edasi mageveekogudesse. Pärast 6–12 aastat algab hõbeangerja tagasiränne Sargasso mere kudemispaikadesse.


Globaalselt on angerjas kriitiliselt ohustatud liik. Olukorra parandamiseks on angerjaid Eesti vetesse juba 50 aastat asustatud. Viimaste uuringute hinnangul pole see meede angerja olukorda parandanud.  Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitab angerja püük ja kasvatus peatada. 

Angerja puhul on meie teadmised ikka veel piiratud. Kõik Euroopa angerjad koevad Sargasso meres ja kuuluvad ühte ja samasse populatsiooni. Pärast kudemist triivivad vastsed Euroopa suunas. Umbes kolme aasta vanuselt, klaasangerja staadiumis, jõuavad nad Euroopa vetesse ja liiguvad jõesuudmetesse. Osa jääb rannikumere lähistele ja osa liigub edasi mageveekogudesse. Pärast 6–12 aastat algab hõbeangerja tagasiränne Sargasso mere kudemispaikadesse.


Globaalselt on angerjas kriitiliselt ohustatud liik. Olukorra parandamiseks on angerjaid Eesti vetesse juba 50 aastat asustatud. Viimaste uuringute hinnangul pole see meede angerja olukorda parandanud.  Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitab angerja püük ja kasvatus peatada.