Tavalisemad püügimeetodid

Üle maailma on leidub tuhandeid erinevaid püügimeetodeid, mis on kohandatud kohalikele oludele ja liikidele. Siin toome välja olulisemad püügimeetodid Läänemere piirkonnas, kuid ka osa, mida praktiseeritakse meil populaarsete, kuid eksootilisemate kalade püügiks.


Õngpüünised

  • Õngepüük (handline)on nööriga ühe või mitme konksuga vahend, mis on populaarne nii kutselises kalanduses kui ka harrastuskalanduses. Õigel kasutamisel on õngpüünised on keskkonda kõike vähem kahjustavamad püügimeetodid. 

  • Käsiõng koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga.

  • Õngejada (longline) puhul nööri/liini otsas on 1-3 meetrise vahega konksuga õnged/lipsud. Liinide kogupikkus võib varieeruda rannapüügil mõnest sajast meetrist rohkem kui viie miilini suuremahulisel, mehhaniseeritud kalapüügil. Õngeliinid võivad asuda piki põhja või otse veepinna all.
    Spinning koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga.
    Sikuti on lihtne püügivahend, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga.
    Lendõng koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist.

Nakkepüünised ehk võrgud

Neid kalapüügivahendeid kasutatakse paljude erinevate söögikalade püügil. Võrgusilma suurus võimaldab vältida väikseid, noori või liiga suuri kalu. Hoolimata nende selektiivsusest võivad püügivahendid põhjustada juhuslikku kaaspüüki -  kinni võivad jääda hülged, delfiinid ja sukelduvad linnud, kes end püünistesse mässivad. Teine suur probleem on nn fantoompüük, kus kaotatud kalavõrgud triivivad meres ringi ja püüvada veel pikka aega kalu edasi. Põhjuseks on see, et sünteetilised võrgukiud ei lagune.

  • Kalavõrk on võrgulinast tehtud kalapüügivahend (noot, rüsa, võrk, mutt, abar jm), kitsamas tähenduses nakkepüünis, mis moodustab ühe- või mitmekihilise vertikaalselt vette asetatud võrgulinast seina, kuhu kalad võrgusilmadesse kinni jäävad. Kalavõrku nimetatakse harilikult püütava kala järgi: ahvena-, kammelja-, kilu- lesta- lõhe-, räime-, siia-, särje-, tindivõrk jm.
    • Nakkevõrk (gillnet) on püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. Eestis kasutatakse seda näiteks ahvena püügis.
    Triivvõrk on võrk, mis pannakse ujukitega veepinnale ja lastakse pärivoolu triivida. Need võivad olla paari kilomeetri pikkused. Triivvõrku kasutatakse avamerel heeringa, lõhe ja makrelli püügil, kuid Läänemerel on need alates 2008. aastast keelatud.

Lõkspüünised

Lõkspüüniste põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud. Lõksu jääv kala või mereand on tavaliselt niikaua elus, kuni kalur tuleb püünist kontrollima. Tänu sellele on lõkspüünisest võimalik tagasi merre lasta nii alamõõdulised, kui ka ohustatud liigid, kahjustamata nende populatsiooni. 

  • Mõrd on lehtrikujulise suudmeavaga ja keres kala tagasipääsu takistavate pujustega lõkspüünis, mida kasutatakse peamiselt sise- ja rannavetes, harilikult koos kalatõketega. Erinevate liikide püüdmisel kasutatakse eri tüüpi mõrdasi. 
  • Kastmõrd on rannakalanduses tähtsal kohal, sest toob suurimaid saake. Tavalise mõrraga võrreldes on kastmõrraga võimalik püüda suuremaid kalakoguseid, kuna ruumikas kalakastis jätkub hapnikku rohkem ja kasti on kergem tühjendada. Kastmõrraga püük on üks tootlikumaid ja ökonoomsemaid ning kala kvaliteet on sealjuures väga hea. Kastmõrd on püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. 
  • Vähimõrd on koonuse või kasti kujuga püünis, mida kasutatakse peamiselt vähilaadsete püüdmisel, nagu näiteks jõevähk või krabi. Erinevates piirkondades võib lõkspüünise suurus ja kuju erineda, kuid peamine põhimõte jääb samaks - vähk läheb ühest avast sisse ning enam välja ei saa.


Kurnpüünised

Kurnpüünise püügipõhimõte seisneb selles, et veekogu osa piiratakse ümber, kala kättesaamiseks veetakse püünis kokku. Kurnpüünised on väga effektiivsed püügivahendid. Neist kõige suurema püügivõimekusega on traalpüünis, mille osad vormid kahjustavad nii kalapopulatsioone, kui ka merekeskkonda.

Põhjanoot ehk mutnik on Eestis enim kasutatud kurnpüünis. Põhjanoota nimetatakse vahel ka mutnikuks. Populaarne on selline püügiviis Peipsi järvel ja meres (lesta püük). Pära ja suhteliselt lühikesed tiivad on valmistatud noodalinast. Nooda avali hoidmiseks on tiibade ja pära suupealsed selised varustatud ujukite ja raskustega. Pikkadeks veoköiteks kasutatakse lestapüügil jämedat pehmet köit, Peipsil aga lappesse veetud noodalina, mis on iga 5–6 meetri järel punti kokku seotud.
Seinnoot on kalapüünistest suurim. Seinnoota kasutatakse üldiselt pelaagilise kala püügiks avameretingimustes, kuid väiksemaid versioone püünisest ka lõunapoolsete merede rannavetes ja järvedes. Seinnoodaga, mis moodustab suure võrkseina, piiratakse kalaparv ümber. Seinnoota kasutatakse tuunikala, heeringa, kilu ja makrelli püügil.
Kuurits koosneb raamist, selistest ja neile rakendatud lõdvast noodalinast. Raami kaks jalast on omavahel ühendatud hingega, mis võimaldab jalaseid kokku-lahti liigutada.
Veonoot on kaldale, laevale või jääle väljaveetava kurnpüünise üldnimetus. Veonooda omapära seisneb selles, et tema võrksein peab ulatuma kogu kokkuvedamise ajal pinnast põhjani.

Traalpüük (trawl)

Traal on kotitaoline laevalt (peamiselt traalerilt) veetav kurnpüünis. Tänu oma effektiivsusele on traalis saanud nüüdisaja levinuim püügivahend. Samas võib traalipüügi süüks panna ka massilist ülepüüki.


  • Põhjalähedane traal on lehtrikujuline nakkepüügivahend, mille kuju on põhjas või põhjalähedal elavate liikide püüdmiseks. Traali tõmmatakse läbi vee kalalaeva järel.

  • Põhjatraali veetakse mere põhja pidi edasi ühe või mitme kalalaeva külge kinnitatult. Traal tõmmatakse külgsuunas/külg ees pingule ja suured ujukid hoiavad traalisuu avatud. Alumisel küljel on raskused, näiteks ketid, mis hoiavad traali all põhjas. Põhjatraalil on suur mõju kogu põhjakihile ja sellega kaasneb tihti suurel hulgal põhjas elutsevate liikide kaaspüüki.

  • Pelaagiline traalnoot on üsna tavaline püügivahend, mis lastakse soovitud sügavusele põhja ja pinnavee vahel. Traali tõmmatakse ühe või kahe kalapaadiga.

  • Piimtraal ehk tragi on kotitaoline püügivahend, millel jäigale terasraamile on kinnitatud ava, mida veetakse mööda põhja, et püüda koorikloomi, karpe ja see võib teha suurt kahju põhjastike elukeskkonnale.



Püügimeetodite kirjeldamisel on abiks olnud Kalapüügieeskiri, kus on ära toodud ja defineeritud Eestis lubatud püügivahendid. Lisainfot leiab Eesti kalastuse entsüklopeediast.
Laen...