Heeringas

Clupea harengus

Heeringas
Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book
Ära osta!

Traali (OTM) ja võrguga (GN) Skagerrak, Kattegat (FAO 27, ICES 22; 23; 24; IIIa).

Ole ettevaatlik!

Traaliga (OTM) Barentsi merel, Norra merel, Teravmägedel, Põhjamere põhjaosas, Islandil ja Fääri saartel, Šotimaa lääneosas, Iirimaa läänes, Porcupine, Keldi meres, Iirimaa edelaosas, Gröönimaa kirdeosas (FAO 27 I; II; IVa; V; VIa; VIIb; VIIc; VIIg; VIIh; VIIj; VIIk; XIVa).


Seisevnoodaga (PS) Barentsi meri, Norra meri, Teravmäed, Põhjamere põhjaosa, Fääri saared, Gröönimaa kirdeosa (FAO 27 I; II; IVa; V; XIVa)

Söö meeleldi!

Kui püütud traaliga (OTM) Skagerrak and Kattegat, Islandi rannikult, Põhjamerest, Iiri merest, Inglise kanalist (FAO 27 ICES IIIa, IV, VIId, Va, VIIa). 

Kui on püütud noodaga (PS) Skagerrakm Kattegat, Põhjameri, Inglise kanal (FAO 27, ICES IIIa, IV, VIId)

Heeringas on meie rahvuskala räime suurema kasvuga venda, keda leidub suurel hulgal, varieeruva kasvuaja, rändeteede ja kudemisajaga. Heeringas on parvekala ja elab kuni 200 m sügavusel. Teda leidub Atlandi ookeanis põhjaosas, Põhja meres ning Taani väinades. Vähesel määral ka Läänemere lääneosas. Läänemere ehk Balti heeringas ongi meil tuntud ennekõike räime nime all. Heeringas on läbi aegade mänginud olulist osa Põhja-Euroopa köögis ja kaubanduses. Vaatamata sellele läheb heeringal hästi ning eestlased võiksid seda oma toidulaual märksa rohkem austada.

Heeringas on rasvane kala. Sõltuvalt kala vanusest võib 100g heeringa rasvasisaldus olla 15-18,5%. Eesti riikliku toidusoovituse järgi on soovitav süüa kuni 250g rasvast kala nädalas. Lisaks on heeringas kõrge oomega-3 rasvhappe sisaldus (2500 mg%). Oomega-3 vähendab südameinfarkti ja vähktõve riski ning alandab vererõhku.
 
Vaata täpsemalt toitumine.ee

Heeringas on meie rahvuskala räime suurema kasvuga venda, keda leidub suurel hulgal, varieeruva kasvuaja, rändeteede ja kudemisajaga. Heeringas on parvekala ja elab kuni 200 m sügavusel. Teda leidub Atlandi ookeanis põhjaosas, Põhja meres ning Taani väinades. Vähesel määral ka Läänemere lääneosas. Läänemere ehk Balti heeringas ongi meil tuntud ennekõike räime nime all. Heeringas on läbi aegade mänginud olulist osa Põhja-Euroopa köögis ja kaubanduses. Vaatamata sellele läheb heeringal hästi ning eestlased võiksid seda oma toidulaual märksa rohkem austada.

Heeringas on rasvane kala. Sõltuvalt kala vanusest võib 100g heeringa rasvasisaldus olla 15-18,5%. Eesti riikliku toidusoovituse järgi on soovitav süüa kuni 250g rasvast kala nädalas. Lisaks on heeringas kõrge oomega-3 rasvhappe sisaldus (2500 mg%). Oomega-3 vähendab südameinfarkti ja vähktõve riski ning alandab vererõhku.
 
Vaata täpsemalt toitumine.ee