Siig

Coregonus lavaretus

Siig
Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book
Ära osta!

Kui on püütud võrguga (GN) Läänemerest.

Ole ettevaatlik! Kui on püütud mõrraga (FPN) Läänemerest (FAO 27 ICES 24; 25; 26; 27; 28.2; 29; 30; 31; 32).

Siig kuulub lõheliste hulka. Siia arvukust kahjustavad soe hilissügis, pehme talv ning sellele järgnev pikk ja jahe kevad. Viimased aastad ongi siiale halvasti mõjunud, mistõttu Eesti vete siig vajaks aega taastumiseks. Populatsioonide suurendamiseks asustatakse ettekasvatatud siia maime merelahtedesse. Eesti põhjarannikult püütud siiad on tihti Soome merelahtedesse asustatud kala. Siia liha on väga maitsev ja sobib süüa ka toorena. Kaaspüügina võrku kinni jäänud siig süüakse tihti ära juba enne kaldale jõudmist.

Siig kuulub lõheliste hulka. Siia arvukust kahjustavad soe hilissügis, pehme talv ning sellele järgnev pikk ja jahe kevad. Viimased aastad ongi siiale halvasti mõjunud, mistõttu Eesti vete siig vajaks aega taastumiseks. Populatsioonide suurendamiseks asustatakse ettekasvatatud siia maime merelahtedesse. Eesti põhjarannikult püütud siiad on tihti Soome merelahtedesse asustatud kala. Siia liha on väga maitsev ja sobib süüa ka toorena. Kaaspüügina võrku kinni jäänud siig süüakse tihti ära juba enne kaldale jõudmist.