Uudised
Mitmed Läänemere kalad vajavad püügirahu
Euroopa tasandil käib praegu 2025. aasta kalapüügimahtude määramine. Läänemere keskkonnaorganisatsioonid paluvad Euroopa ministritel ja otsustajatel seekord kuulata teadlaste ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid püügimahtude määramiseks. Mitmete oluliste kalaliikide (tursk, räim, lõhe, kilu) olukord on Läänemeres niivõrd kriitiline, et mänguruumi ülepüügi jätkumisele ei ole.
Keskkonnaorganisatsioonide ühisavaldus ja soovitused Läänemere püügivõimalusteks 2025: ettevaatus ennekõike
Eestimaa Looduse Fond ühes 13 Läänemereäärse keskkonnaorganisatsiooniga soovitavad Läänemere järgmisel aasta püügikvootide määramisel lähtuda ennekõike ettevaatuspritsiibist, et vähendada senist survet ökosüsteemile ja kalandusele oluliste kalaliikidele. Euroopa Komisjonile saadetud ühisavalduses rõhutatakse kalapopulatsioonide tõsist vähenemist Läänemeres, mida veel süvendavad kliimakriis ja senised ebatõhusad poliitilised sekkumised.
Läänemeres on mitmed kalapopulatsioonid ülikriitilises seisus
Täna tulid välja värsked kestliku kala- ja mereanni juhendi Kalafoori uued hinnangud. Ulatusliku seire ja teadustöö toel koostatud ülevaate tulemused räägivad selgelt: suuremad ja aastaid ülepüütud kalaliigid on Läänemere vetest kadumas, näiteks angerjas ja tursk. Läänemere räime olukord on halvenemas ja endiselt on kehvas seisus Läänemere koha.
Mis on kestlik kalandus?
Kalapopulatsioonide üleekspluateerimine on kõige suurem ja otsesem oht maailma ookeanidele ja meredele. Lisades siia veel mõju mida toovad endaga kaasa kliimamuutused, elupaikade kadu, liigsete toitainete äravool veekeskkonda, reostus ning keskkonda kahjustavad püügiviisid, on paljud piirkonnad ja asurkonnad juba täna hävingu lävel. Maailma Toiduorganisatsiooni (FAO) andmetel püüti eelmine aasta merekeskkonnast ligi 80 miljonit tonni kala ja mereande. 35% ehk 28 miljonit tonni sellest moodustab ülepüük ehk püük, mis ei arvesta kalade jätkusuutlikusega. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) koostatud ohustatud liikide punasest nimestikust selgub, et 1970. aastatest on inimtegevuse, sealhulgas ülepüügi tõttu maailma merede kala ja mereandide populatsioonid kahanenud poole võrra. Milline kalandus on sellises seisus maailmameres kestlik?
Püügimahud 2023: Läänemere kalavarud on ajalooliselt kehvas seisus
17.-18. oktoobril Luksemburgis toimunud kalandusnõukogu kohtumisel jõudsid Läänemere äärsete riikide ELi kalanduse eest vastutavad ministrid kokkuleppele 2023. aasta kalapüügivõimaluste asjus. Esimest korda ajaloos nõustusid liikmesriigid Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadlaste, looduskaitseorganisatsioonide ning Euroopa komisjoni soovitustega ning seadsid püügivõimalused, mis arvestavad kalade olukorraga Läänemeres. Paljude oluliste liikide püügivõimalus on madalam kui eales varem. Ühelt poolt annab see ohtllikult ahtaks jäänud kalapopulatsioonidele võimaluse taastuda, teisalt aga on sel tugev sotsiaalmajanduslik mõju rannakogukondadele.
Kalafoor 2022: Läänemere kalade olukord pole paranenud
Täna tulid välja Kalafoori 2022. aasta hinnangud meie kalade seisundile. Läänemere kalade olukord pole võrreldes eelneva aastaga paranenud. Eesti rannakalurid võivad rõõmustada räimevarude suurenemise üle aga Läänemere oluliseim röövkala tursk on meie rannikumerest pea kadunud. Kuigi Peipsi järve koha arvukus on languses, siis mageveekalade puhul on olukord mõnevõrra parem.
Võimalused Läänemere tursa taastamiseks
Läänemere tursk on kriisis. Läänemere mõlemad populatsioonid — Läänemere ida- ja lääneosa tursk — on kriitilises seisus pärast tohutut langust viimase kahe aastakümne jooksul ning taastumist ei tundu olevat. Sellest tulenevalt on Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitanud viimasel kolmel aastal Läänemere idaosa tursapopulatsiooni püügikvooti nullida. Läänemere lääneosa tursa trajektoor ei jää kaugele maha. Viimase katsena langust tagasi pöörata keelati 2021. aasta detsembris mõlema tursavaru sihipärane püük ning lepiti kokku piiratud kaaspüügi kvoot. Vaatamata selllele on populatsioonide taastamine samal viisil jätkates siiski ebatõenäoline.
Vea parandus: lest, ahven ja koha ei ole ohustatud liikide nimekirjas
Eile, 17.06.21 levis pressiteade, mis sisaldas fakitivigu ja ebakorrektset viitamist Eestimaa Looduse Fondi kestliku kala juhendi soovitustele. Eestlaste lemmikkalad ahven, koha ja lest ei ole jõudnud ohustatud liikide nimekirja, nagu pressiteate juhtlõigus öeldakse.
Kalamäng kutsub mängima!
Väljakutse noortele ja vaimult noortele! Mängi Kalafoor.ee kalamängu ning vali ainult kestliku kala. Kõikide vahel, kes püüavad kuu aja vältel kalamängus vähemalt 200 punkti vääriliselt kestliku kala läheb iga nädal loosi aasta aega kestev perepilet Läänemerd ja kalu tutvustavasse muuseumi.
Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük.
Joonas Plaan: kriitiliselt ohustatud liigid meie toidulaual
Vaevalt leidub palju inimesi, kes sooviksid maailma viimast tuura, turska või angerjat süüa. Võitlus rööv- ja ülepüügiga peaks olema väga selge globaalne prioriteet nii riigijuhtide kui ka kalapaadijuhtide seas. Väikesi muudatusi tarbimises saame me kõik teha, kirjutab Joonas Plaan oma ülevaates.
Mõõdukas optimism järgmise aasta püügimahtude valguses
Ööl vastu 20. oktoobrit otsustati järgmise aasta Läänemere püügimahud. Tasub olla mõõdukalt optimistlik, kuna 10 populatsioonist kaheksa puhul oli kuulda võetud teadlasi ja keskkonnaühendusi.
Toidujuttude podcast: kalandusest, Kalafoorist ja kodumaisest kalast
Kalafoori eestvedaja Joonas Plaan käis Toidujuttude taskuhäälingus (podcastis) rääkimas rannakalandusest, kestlikust kalast ja toidust.
Eesti Ekspressi eksperiment
Nädal kliimaneutraalsuse poole püüdlemist näitas, et peaks loobuma kohvist ja välismaa toidust
Jätkusuutlik kalandus ja Kalafoor
Mereandidel on oluline roll paljude piirkondade ja inimeste käekäigul. Paraku ei ole meie meres leiduvate andide kestma jäämine igal pool tagatud ning sektori keskkonnamõju märkimisväärne.
Kalafoor näitab teed keskkonnasõbralikumale mereannile
Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab kampaaniaga „Vali kestlik kala“, et tõmmata tähelepanu kalade oluliselele kohale veekogude ökosüsteemis ning jagada teavet kalapopulatsioonide olukorrast nii meie kodustes veekogudes kui ka maailmameredes. Ühe osana kampaaniast on loodud ka valgusfoori meetodil juhis kalafoor.ee, et ka tarbijad saaksid teha teadlikumaid otsuseid kala ja mereande valides.
Kalafoori retseptivõistlus
Eestimaa Looduse Fond koos Nami-Namiga kutsuvad osalema KALAFOORI RETSEPTIVÕISTLUSEL, millel on ainult üks reegel - valmistada roog kohalikust, kestlikust kalast, näiteks kilu, räim, ahven, lest, latikas. Eesti kalurid püüavad iga aasta pea 50 erinevat liiki kala, kellest enamus on kestlikud. Kahjuks aga puudub enamus eestlastel teadmine ja oskus neist häid roogi valmistada. Otsi üles vanad retseptid või mõtle välja uus, kus oluliseim komponent on kodumaine kala.
Täna avalikustatakse 2020. aasta Kalafoori hinnangud
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) avalikustas täna uued hinnangud maailma kalade ja teiste mereandide seisundile. Tegemist on Eesti Kalafoori info värskendamisega vastavalt uuringutele ja andmetele, mida uuendatakse igal aastal kevadeti. Uusi hinnanguid kalapopulatsioonidele saab vaadata kodulehelt kalafoor.ee. Hinnangud on jagatud rohelisse, kollasesse ja punasesse kategooriasse, et info oleks hõlpsamini arusaadav.
Jälgi meie tegemisi sotsiaalmeedias
